Jätkusuutlik paarisuhe kriisidest hoolimata

Kuigi iga pere on omanäoline ja areneb omal viisil, on võimalik välja tuua ka kõigile peredele ühiseid arengumustreid. Perekonna arengu teooria vaatleb perekonna kasvamist ajas läbi etappide, igas etapis on suhted perekonnas teatud moel erinevad teistest perioodidest. Uude etappi jõuab perekond enamasti seoses pere koosseisu muutusega või rollide muutusega peres. Sageli on paarisuhte jaoks kõige keerulisem just üleminek ühest perekonna arenguetapist järgmisesse. Sellistel üleminekuaegadel tekkivaid suhtekriise võib pidada ootuspärasteks. Kriis on olukord, kus vana moodi enam ei saa ja uut moodi veel ei oska. Seega on kriis vajadus muutuseks. Perekonna arenguetappide mõistmine aitab üleminekuid teadlikut planeerida ning perekonna arengust tulenevaid paarisuhte kriise ennetada või leevendada. 

Noore iseseisvumine
Noore inimese iseseisvumise tase mõjutab suuresti nii tulevase partneri valikut kui tulevast paarisuhet. Kuna sel perioodil on sedavõrd oluline mõju tulevase perekonna arengule, võib seda julgelt nimetada perekonna eeletapiks. Edukas iseseisvumine tähendab päritoluperekonnast füüsilist, emotsionaalset ja finantsilist eraldumist,  säilitades head suhted perekonnaga. See on aeg iseenda mina väljakujunemiseks, tulevikuplaanide tegemiseks, karjääri alustamiseks, omaealistega lähemaks saamiseks ning vanematega uut laadi täiskasvanu-täiskasvanu suhete loomiseks.

Paarisuhte loomine
Värske paar hakkab looma suhet, mis vastaks mõlema ootustele. Selleks peavad partnerid teineteisega kohanema väga paljudes pisiasjades – mida süüa, millal magama minna ja ärgata, kuidas kodutöid jagada, kuidas vaba aega veeta, kuidas kummagi partneri päritoluperedega suhelda jne. Nii kujunevad paarisuhtes välja rollid ja reeglid. Suhte edu sõltub suuresti sellest, kui hästi teineteise ootused kokku sobivad ning kui palju teineteise vajaduste ja soovidega kohanemisprotsessis arvestama õpitakse. Samavõrd oluline on ka see, et paaril kujuneksid välja rahuldavad viisid erimeelsuste lahendamiseks.
Raskusi võivad siin etapis põhjustada ebapiisav iseseisvumine ja lahendamata probleemid päritoluperekonnaga või eelneva suhtega. Nii võivad suhet hakata rikkuma põhjendamatud hirmud (näiteks: mehi ei saa usaldada) või ebareaalsed ootused partnerile (näiteks: partneri ülesanne on mind õnnelikuks teha) 

Vanemateks saamine
Enamuste perede jaoks on vanemaks saamine väga oodatud ja oluline sündmus, kuid suur muutus võib kaasa tuua ka stressi ja pingeid. Lisaks imiku sündimisele, sünnivad perre ka uued rollid, ema ja isa, mis peavad ära mahtuma mehe ja naise rollide kõrvale.
Paarinõustamisele tulnud imikute vanemad tunnistavad sageli, et paarisuhte jaoks ei jäägi enam aega, rääkimata isiklikust vabast ajast, toimitakse koos vaid vanematena. Oma jälje jätavad väsimus ja kiirelt kasvanud uute kohustuste hulk. Ka lähedus jagatakse perekonnas ümber, suure osa lähedusest, mille naine oli varem pakkunud mehele, küsib nüüd laps endale. Mees võib tunda ennast kõrvalejäetuna, naine olla kurnatud ja pettunud, sest ei suuda olla üheaegselt hea ema ja hea naine. 
Teise lapse sünd vähendab aega paarisuhte jaoks veelgi. Mõned paarid ütlevad, et just peale teise lapse sündi hakkasid nad teineteise juures enam negatiivseid omadusi märkama, nende vestlused keskendusid enam sellele, mis vajab tegemist ja vähem partneritele endile, rohkem soojust näidati välja laste suhtes ja vähem partneri suhtes, vähenes seksuaalne lähedus.
Mida tugevam paarisuhe on jõudnud välja kujuneda paarisuhte loomise etapis, seda kergem on vanemateks saades head paarisuhet jätkata. Paarisuhte hoidmine ema ja isa rollide kõrval on jätkuva tähtsusega kogu laste kasvamise ajal. Partnerite vaheline suhe on pidevas muutuses sõltuvalt laste vanusest. Peale väikelaste perioodi muutub partnerite suhe oluliselt ajal, kui lapsed jõuavad teismeikka. Fookusesse tõuseb teismelisele eakohase vabaduse võimaldamine. See omakorda paneb uude valgusesse ka paarisuhte. Nüüd on selle jaoks jälle rohkem aega ja võimalusi. Vahel on aga partneid nii kinni jäänud oma vanemlikesse rollidesse, et ei oskagi enam mehe ja naisena koos olla, muutes ka teismelise iseseisvumise seeläbi keerulisemaks.

Laste kodunt lahkumine
Laste kodunt lahkumisega peavad vanemad tõstma kõrvale umbes 20-aastat praktiseeritud vanemlikud rollid ja kohanema kahekesi koos elavate partnerite rollidega, nagu see oli päris suhte alguses. Laste kodunt lahkumine on teatud mõttes nagu paarisuhte tõehetk – kas partneritel on põjust koos olla ka ilma lasteta? 
Kui suhte loomise etapis oli partneritel aega olla kahekesi ja luua paarisuhtele hea alus, ning kui laste kasvatamise ajal suudeti lisaks vanemate rollidele ka mehe-naise rolle hoida, võib sellest kujuneda üks paarisuhte ilusamaid perioode. 
Selleks ajaks on enamasti kasvanud finantsiline kindlustunne, on rohkem aega tegeleda oma isiklike hobide ja enesearenguga ning teha partneriga koos asju, milleks laste kõrvalt aega ei jätkunud.

Pensioniiga
Pensionile jäämine toob taas kaasa muutused paarisuhtes. Kaovad töörollid ja koos ollakse palju rohkem kui varem on harjutud. Üldiselt kohanevad need paarid selle üleminekuga palju paremini, kes on pensioniiga koos kavandanud – kus tahame pesnionipõlves elada, mida vajame, et rahaliselt toime tulla, milliste hobidega soovime koos ja millistega eraldi tegeleda, kuidas osaleda lastelaste kasvatamises jne. 

Suhtenõustaja soovitab
Suhe vajab pidevat hoidmist, täpselt nagu taim vajab kastmist. Mehe ja naise rollidele lisanduvad perekonna arengus teised rollid, perekonna koosseis aja jooksul muutub, ka paljud välised tegurid perekonna ümber muutuvad. Oluline on igas perekonna arengu etapis leida aega ka paarisuhte jaoks, seda vastavalt olukorrale ümber kujundades.

  • Kui perre sünnib laps/lapsed, siis loo tugivõrgustik vanavanematest, sugulastest ja sõpradest, keda saab laste hoidmiseks ja kodutöödeks appi paluda.

  • Plaani teadlikud tegevused, mis aitavad paarisuhet hoida. Näiteks käi partneriga kohtamas. Leppige kokku, et ühel nädalal korraldab romantilise kohtumise üks, järgmisel nädalal teine. 

  • Rääkige partneriga oma suhtest. Anna partnerile teada, mis Sulle viimasel ajal on suhtes meeldinud ja mida lähitulevikus ootad, et suhtest veel rohkem rõõmu tunda. Küsi sama ka partneri käest. Kui sellised vestlused toimuvad regulaarselt ja teineteist kuulatakse, on võimalik perekonnas toimuvate muutustega kergemini kohaneda ja mõlema partneri vajadused katta.

  • Võimaldage partneriga teineteisele ka privaatset vaba aega, kui üks hoiab lapsi, saab teine minna sõbraga/sõbrannaga kohvi jooma, trenni või lihtsalt üksi jalutama ja omi mõtteid mõtlema.

Artikkel ilmus ajakirjas Psühholoogia Sinule novembris 2016